Haridus ja töö. Teema 2. Teisel pool piiri

Haridus ja töö

Teisel pool piiri

Mida me teeme?

• Loeme ja räägime välismaal õppinud noorte kogemustest
• Kuulame teksti, kuidas elavad noored Siberi eesti külas
• Kirjutame kirja oma koolielust
• Õpime tud-kesksõna, umbisikulist tegumoodi
• Kordame omadussõna võrdlusastmeid ja i-mitmust

Teisel pool piiri

• Lugege nelja noore inimese kogemusest (lk.21) ja öelge, millised muljed neil välismaal õpingute ajast on jäänud.
• Lugege intervjuu „Eesti õpilased välismaa koolides“ ja öelge, kelle muljed teile kõige rohkem meeldisid. Miks?
• Mille poolest erineb nende maade koolielu Eesti omast?

koolivorm üllatas koolis erinevus nädalavahetus imestas elus kooliõhtud veel huvitavat

Tai

USA

Inglismaa

Prantsusmaa

Tegusõna põhivormid. Astmevahelduslikud tegusõnad.

• Ma-Inf Da-Inf Olevik Tud-kesksõna

• Õ pp ima õ pp ida õ p in õ p itud
• Ku kk uma ku kk uda ku k un ku k utud
• Ha kk ama ha k ata ha kk an ha k atud
• Hü pp ama hü p ata hü pp an hü p atud
• Võ t ma võ tt a võ t an võetud
• Va ld ama va ll ata va ld an va ll atud
• Le nd ama le nn ata le nd an le nn atud
• A nd ma a n da a nn an a n tud
• Olema olla olen oldud
• Tegema teha teen tehtud
• Sööma süüa söön söödud

Tegusõna umbisikuline tegumood

• Ma-Inf Da-Inf Olevik Tud-kesksõna

Õppima õppida õpin õpi + tud

olevik jaatus õpi + takse

eitus ei õpi + ta

lihtminevik jaatus õpi + ti

eitus ei õpi + tud

võrdlema võrrelda võrdlen võrrel + dud

olevik jaatus võrrel + dakse

eitus ei võrrel + da

lihtminevik jaatus võrrel + di

eitus ei võerrel + dud

Tegusõna umbisikuline tegumood. Erandid.

• Tooma, käima, sööma....

Da-Inf tuua tuua + kse , ei too + da , too + di , ei too + dud

• tulema, olema, minema, panema...

Da –Inf tulla tulla + kse , ei tul + da , tul + di , ei tul + dud

Tegusõna umbisikuline tegumood, kasutamine

Isikuline tegumood.

Umbisikuline tegumood.

Lauses on alus ja öeldis.

Lauses ei ole alust.

Olevik.

Olevik.

Kõik austavad meie direktorit väga.

Meie direktorit austatakse väga.

Paljud õpilased püüavad sarnaneda temaga.

Temaga püütakse sarnaneda.

Päeva jooksul me suhtleme paljude inimestega.

Päeva jooksul suheldakse paljude inimestega.

Inimest hinnatakse tema töö ja iseloomu järgi.

Me hindame inimest tema töö ja iseloomu järgi.

Lihtminevik.

Lihtminevik.

Lauljat jälgiti suure imetlusega.

Me jälgisime lauljat suure imetlusega.

Imetleti sportlase tahtejõudu.

Nad imetlesid sportlase tahtejõudu.

Teda võrreldi minuga.

Ta võrdles ennast minuga.

Tema puudusi tunti.

Ma tundsin tema puudusi.

Moodustage loetletud tegusõnade umbisikulise tegumoe oleviku ja lihtmineviku jaatus ja eitus, koosta nendega lause.

Suhtlema (õega)

Käituma (viisakalt)

Ootama (venda)

Minema (trenni)

Kordama (sõnu)

Omadussõna võrdlusastmed

algvõrre Omastav keskvõrre ülivõrre

Huvitav huvitava huvitava m kõige huvitava m huvitava im

Erandid hea - parem, palju – enam, rohkem.

Moodusta omadussõnade võrdlusastmete vormid ja koosta nendega laused.

lahke

lõbus

tark

suur

oluline

Vestlusring

• Kas te olete nõus sellega, et hea hariduse võib omandada ainult välismaal õppides. Põhjendage!

• Iga uue keele ja kultuuriga tutvumine rikastab inimest. Maailmas kõneldakse umbes 6500 keelt. Mis keeli võiks tulevikus kindlasti õppida.

Arvestustöö 2. Kursus I

1. Kirjuta tegusõnade põhivormid.

Ma-Inf Da-Inf Olevik Tud-kesksõna

Õppima õppida õpin õpitud

2. Moodusta tegusõna umbisikuline tegumood ja koosta nendega laused.

õpi + takse ei õpi + ta õpi + ti ei õpi + tud

Koolis õpitakse keeli.

Trennis ei õpita keemiat. Eile õpiti füüsikat, aga ei õpitud astronoomiat.

3. Moodusta omadussõnade võrdlusastmete vormid ja koosta nendega laused.

Huvitav huvitava huvitavam kõige huvitavam huvitavaim

Sinu raamat on huvitav. Minu raamat on huvitavam, aga sõbra raamat on kõige huvitavam. See on huvitavaim raamat.

4.Tõlgi vene keelest eesti keelde. Vaata Teema 2. Teisel pool piiri.

https://quizlet.com/326540967/haridus-ja-too-teema-2-teisel-pool-piiri-flash-cards /