Harudus ja töö Teema 1. Mida valida.

Haridus ja töö

Mida valida?

Kirjutage võimalikult palju sõnu, mis teil seonduvad sõnaga „Haridus“

Mida me teeme?

Tutvume Eesti haridussüsteemiga;

Kuulame ühe gümnaasiumi ajaloost;

Räägime koolivahetusest ja elukutsevalikust;

Kordame sisekohakäändeid, lihtminevikku;

Milliste Tartu õppeasutuste logod on teie ees?

Milliste Tartu õppeasutuste logod on teie ees?

Tartu Ülikool

Eesti Maaülikool

Tartu Kõrgem Kunstikool

Heino Elleri Nimeline Tartu Muusikakool

Tartu Täiskasvanute Gümnaasium

Tartu Tervishoiu Kõrgkool

Mainori Kõrgkool

Tartu Kutsehariduskeskus

Kirjeldage pildil olevaid õpilasi

Arvake ära, mida ja kus nad õpivad?

Kirjeldage:

*välimus;

*iseloom;

*kool;

Kasutage väljendeid:

Arvatavasti...

Arvan, et ...

Minu arvates...

Minu meelest...

Tõenäoliselt ...

Eesti haridussüsteem

Mis etappideks jaguneb Eesti haridussüsteem?

Missugused võimalused on edasi õppida:

• pärast põhikooli;
• pärast gümnaasiumi;

Eesti hariduspuu

Pane õigesse vormi!

• Mul on ..................
• Ma õpin siin selleks, et saada ......................
• Tulevikus mul on plaanis saada ........
• Pärast rakenduskõrgkooli võib saada ..............
• .................. inimesed olid alati austatud.
• Iga ................. kiiresti leiab tööd
• Inimese ................ on pikk ja ettearvamatu.
• ............... on inimese elus tähtsal kohal.

Sõnapesa

Leia sobiv sõna!

Haridus

Haritud

Haritlane

Haridustee

Põhiharidus

Keskharidus

Kõrgharidus

Rakenduskõrgharidus

Pane õigesse vormi!

• Mul on põhiharidus
• Ma õpin siin selleks, et saada keskharidus
• Tulevikus mul on plaanis saada kõrgharidus
• Pärast rakenduskõrgkooli võib saada rakenduskõrgharidus

• Haritud inimesed olid alati austatud.

• Iga haritlane kiiresti leiab tööd
• Inimese haridustee on pikk ja ettearvamatu.

• Haridus on inimese elus tähtsal kohal.

Sõnapesa

Leia sobiv sõna!

Haridus

Haritud

Haritlane

Haridustee

Põhiharidus

Keskharidus

Kõrgharidus

Rakenduskõrgharidus

Sisekohakäänded

Nimetav Sisseütlev

Seesütlev Seestütlev

mis? (lähen) kuhu?

(olen) kus? (tulen) kust?

lasteaed lasteaeda

lasteaias lasteaiast

ülikool ülikooli

ülikoolis ülikoolist

instituut instituuti

instituudis instituudist

kolledź kolledžisse

kolledžis kolledžist

tehnikumis tehnikumist

tehnikum tehnikumi

teaduskond teaduskonda

teaduskonnas teaduskonnast

Sisseütlev kääne kellesse? millesse? kuhu?

Me lähme gümnaasiumi / gümnaasiumi sse .

gümnaasium gümnaasiumi sse gümnaasiumi

raamatukogu raamatukogu sse raamatukokku

lai laia sse laia

paks paksu sse paksu

Sisseütlev kääne kellesse? millesse? kuhu?

• -de

nimisõnad omadussõnad tagasõnad

mis? keel, meel missugune? suur, uus kus? juures, ääres

kuhu? keelde, meelde missugusesse? suurde, uude kuhu? juurde, äärde

• -ha, -he, -hu

mis? maa, pea, suu

kuhu? maha, pähe, suhu

Sisseütlev kääne kellesse? millesse? kuhu?

3. Vokaallõpulised (langevad kokku osastava kaanega)

mis? aed, jaam, jalg, kael, laud, mets, mõis, rand, selg, silm

kuhu? aeda, jaama, jalga, kaela, lauda, metsa, mõisa, randa, selga, silma

– e

mis? järv

kuhu? järve

Sisseütlev kääne kellesse? millesse? kuhu?

-i

mis? baar, farm, kast, klass, kool, korv, köök, lomp, park, pood

kuhu? baari, farmi, kasti, klassi, kooli, korvi, kööki, lompi, parki, poodi

-u

mis? auk, kaev, tasku,

kuhu? auku, kaevu, tasku

Sisseütlev kääne kellesse? millesse? kuhu?

4. Tüve kaashäälik kahekordistub

mis? häda, jõgi, kino, küla, maja, meri, pesa, uni

kuhu? Hätta, jõkke, kinno, külla, majja, merre, pessa, unne

5. Häälikuvahetus

mis? käsi, vesi

kuhu? kätte, vette

Erand - sisseütleva lühivorm „koju“

mis? kodu

kuhu? koju

Kasutage sulgudes sõnu lausesse sobivas vormis

• Kass jookseb (tuba).......................... (õue)................................
• Kaie õde läheb (lasteaed)........................................................
• Poiss hüppas (vesi) ..................................
• Täna õhtul läheme (kino)..................., aga homme oleme (kodu)..............
• Vanemad tahavad minna (toidupood)..................................
• Andres läheb (baar)..................
• Rein kutsus Eva (teater)..........
• Raul tahab minna (kaubamaja) .....................mänguasjade (osakond)................
• Maia oli nõus (kodu) .................... jääma.
• Turistid lähvad (muuseum).....................................

Kasutage sulgudes sõnu lausesse sobivas vormis

• Kass jookseb (tuba) tuppa (õue) õue
• Kaie õde läheb (lasteaed) lasteaeda
• Poiss hüppas (vesi) vette
• Täna õhtul läheme (kino) kinno , aga homme oleme (kodu) kodus
• Vanemad tahavad minna (toidupood) toidupoodi
• Andres läheb (baar) baari
• Rein kutsus Eva (teater) teatri
• Raul tahab minna (kaubamaja) kaubamajja mänguasjade (osakond) osakonda
• Maia oli nõus (kodu) koju jääma.
• Turistid lähvad (muuseum) muuseumi

Lihtminevik

ma-inf jaatus da-inf eitus

-si- töötama tööta si n töötada ei tööta nud

elama ela si n elada ei ela nud

-i- tulema tul i n ei tul nud

pesema pes i n ei pes nud

pidama pid i n ei pida nud

tegema teg i n ei tei nud

nägema näg i n ei näi nud

saama sa i n ei saa nud

jooma jõ i n ei joo nud

sööma sõ i n ei söö nud

lööma lõ i n ei löö nud

jääma jä i n ei jää nud

olema ol i n ei ol nud

• http://web.zone.ee/kjvg/eestikeel/aeg/lihtminevik.html

Lihtminevik

• Tuba (olema)................... väike. Neiu (olema)................... ilusad.
• Mina (õppima)................. raamatukogus.
• Sina (minema)................. magama.
• Minu ema (töötama) ................. apteegis.
• Kaie (saama) ..................... Referaadi eest hea hinde.
• Ta (pidama)....................... kell 8 kodus olema.
• Peeter (jääma) ................... ööseks tädi juurde.
• Nad (tegema) ................... maal suvel palju tööd.
• Õpetaja (tulema) ................. koolist.

Lihtminevik

• Tuba (olema) oli väike. Neiud (olema) olid ilusad.
• Mina (õppima) õppisin raamatukogus.
• Sina (minema) läksid magama.
• Minu ema (töötama) töötas apteegis.
• Kaie (saama) sai referaadi eest hea hinde.
• Ta (pidama) pidi kell 8 kodus olema.
• Peeter (jääma) jäi ööseks tädi juurde.
• Nad (tegema) tegid maal suvel palju tööd.
• Õpetaja (tulema) tuli koolist.

Arvestustöö 1. Kursus 1.

1.Moodusta sisseütleva lühivorm.

Lähen (rand) randa.

2.Moodusta lihtmineviku vorm.

Ma (töötama) töötasin.

3.Tõlgi vene keelest eesti keelde.

Vaata õpik Teema 1. Mida valida?

https ://quizlet.com/326986364/haridus-ja-too-teema-1-mida-valida-flash-cards /

Esitlus

• Leidke Interneti kodulehelt infot ühe õppeasutuse kohta, valmistage ette esitlus ja jutustage klassikaaslastele sellest õppeasutusest.
• Kuidas valmistada ette esitlus vaata siit http://multiurok.ru/jelenabulatova/files/presentatsioon-teemal-presentatsioon-tekstiopetus.html